Ette-, läbi- ja selgeltnägelikkus.
Täpne ajastus.
Sünkroonsus kõiksuse vooluga.
Iseenda puhul olen nimetanud seda “õige lainepikkusega antenniks” või “kontaktsuseks”.
Varem peeti seda müstikaks või isegi luuludeks, praegu – kui kõik see on muutunud üsna laialdaselt kogetavaks – inimkonna uuele tasemele ehk arenguastmele jõudmiseks :)
Näiteks võtad kätte telefoni, et kellelegi helistada ja samal hetkel see sama inimene helistab sulle. Või jalutuskäigul on ristmikel sinu kohalejõudes alati roheline tuli. Või muutliku ilmaga tuleb hoovihm ainult sel ajal, kui kuhugi poodi või kohvikusse sisse astud. Või jõudes oma mõtetes ja arutluskäikudes mõne uue idee, filosoofilise nüansi või arusaamani kuuled või loed peatselt sama idee või mõtte kinnitust, isegi kui varem oli see täiesti välistatud. Ümisedes oma mõtetes lauluviit kohtud tuttavaga, kes ümiseb äkitselt sama.
Neid näiteid võib tuua palju. Sünkroonsus ilmneb pisiasjades. Elu ongi hulk hetk, pisiasju. Aga need hetked on täis laengut, energiat, väge. Need juhivad ja talitsevad, julgustavad ja rahustavad – kui soovid vaid ise seda märgata.
Olen prillikandja – miinused – see tähendab, kaugele ma detailides ei näe. Reklaameksti, bussi numbrit või tänava nime – neid pole ilma prillideta minu jaoks olemaki. Ometi kord kaubanduskeskuses prillideta külmkapi sisu täiendamas käies jäi riivamisi eemal raamatuletis silma üks raamat. Kõik oli hetkeks selgelt näha – nii autor kui pealkiri – ja mingi elektrilöögilaadne võpatus käis ihust läbi.
Ilma pikemata ostsin selle raamatu. Ma polnud seda plaaninud. Ma ei tee emotsiooni oste.
See raamat muutis minu elu, muutis minu pere elu. See raamat lihtsalt pidi sel hetkel minuni jõudma.
Tänulikkus Kõiksusele!