luban Allikal voolata läbi enda
valud ja vaevad kõik minema kanda
olen vabastand vanad mustrid
keelud ja piirangud, nii nagu kästi
läbi aastatuhandete
vanad mängud on mängitud
vanad rajad lõpuni käidud
vanad hävingud lahti lastud
vastandumised vabaks antud
ajan selja sirgu
loon uueks enda, loon uueks maa
kasvan taevasse ja tänan lõpmata
hämarusest valgusesse
kitsusest avardumisse
juured sügaval Maas
loon kaosesse korda, loon elusat elu
võtan vastu hapruse, elu ja ilu
oma tule ja õrnuse, ürgse väe
ja sinise taeva ja kuhu ma lä’en
iseendana
Saale Kareda