Ratsutan ma
juuksed tuules
traavli turjal higisel
kappab mära
seiklustesse
muutlikkuse kaunil teel
tuhisen nii
mööda radu
kogemustes lõputuis
hobulaka
lõhnas tunnen
lilli, tolmu, vihma, puid
metsik loom
sa vaba loom,
mis nimeks antud sul?
“Elu”
kaigub kõrvu kaja
“nii mind hüütud on”
avatuna
usaldades
kartes, lootes, armastades
teadmatusest kõhevil
taipamistest puhevil
sulan hetke
ainsamasse
mis on antud
nimelt mulle
pole muud,
on ainult see –
imeline kodutee
Rajalind