Vanasti öeldi: Kus viga näed laita, seal tule ja aita.”
Täna on käibel pigem: “Kus viga näed laita, seal tule ja mölise.”
Teen üleskutse suhtuda loovamalt ja ülesehitavamalt kõigesse, mis muutmist või parandamist vajab. Paljas kriitika ja rahulolematus ilma lahenduste pakkumiseta ja valmisolekuta oma panus anda pole kunagi edasiviiv ja konstruktiivne. Lammutada ja viriseda on lihtne….
Ka kultuur (kaunid kunstid) külvaku uut ja paremat, loogu visioone ja toogu päike välja. Pole mõtet kuivalt “peegeldada” realismiraskusi ja ebaõiglust, mis vaid kahekordistab seda. Elu on selline, milliseks me selle loome.

Vot selline asi oli südamel.