Tunnen kaastunnet inimeste suhtes, kes elavad kahepalgeliselt, sest nad ei tunne iseennast või häbenevad end teistele tõelisena näidata. Nende sõnad ja teod käivad eri teid ning nende vaev kiirgab kaugele. Neis on suur tervendamata haav, sisemise lapse valu, nad kardavad saada taas haiget ja hirmu läbi käituvad nagu lõksus loomad. Nad loovad endast valemina fassaadi, et saada armastuse aseainet – tunnustust, heakskiitu, imetlust, naudinguid. Ja selle käigus tõrjuvad eemale lihtsa, kerge ja puhta Armastuse enda – selle, mida nad igatsevad ja otsivad.
Pole minu ega kellegi teise asi või õigus neile nõu anda, toetada ja aidata, kui nad ise seda ei soovi. Ja tegelikult saab nendes asjades igaüks päriselt aidata vaid iseennast. Vaid igaüks ise saab ennast päästa, tervendada ja üles ehitada, endaga täielikku ühendusse astuda ja päriselt armastada.
Mida meie, teised inimesed, aga teha saame, on armastavas kaastundes luua neile ruum, kus nad iseenda siseheitlustes kasvada saavad, see tähendab aktsepteerida nende olukorda ja valikuid, lasta neil olla ja hoida ennast ohutul distantsil. Sest tõesti – haavatud loomale liginemine ükskõik kui heade kavatsustega võib olla surmavgi.
Meie kohustus ja vastutus on jagada oma kogemusi inimestele, kes pole veel teadlikud või kogenud, kuidas end hoida vigastuste eest, mida sellised siseheitlustes inimesed teistele teadvustamatult ja meeleheites, vahel ka sihilikult teha võivad.
Ja esmane ülesanne meile kõigile on luua uuele põlvkonnale armastav, stabiilne ja turvaline lapsepõlv, kus iga Hinge potentsiaal parimal moel ning tervena saaks avaneda – Hinge enda ja kõige elava hüvanguks.
Armastust, kaastunnet ja teadlikkust!
Evelin 🕊
aka Rajalind
