Igaüks meist igatseb heaolu ja õnne. Et elu saaks olla kõigile hea, tuleb meil teha koostööd – avada süda, märgata, aidata, luua ja ühiselt pingutada. Aga et me suudaksime seda teha, peame esmalt pöörama oma fookuse iseendale – kas meie ise oleme toidetud, kaitstud, hoitud ja armastatud?
Antoine de Saint-Exupéry sõnab oma „Väikeses printsis”: „Igaühelt tuleb nõuda ainult seda, mida ta anda võib”. Kas meis on piisavalt jõudu olla teiste jaoks olemas, toetada, jagada, anda? Kas me oleme iseendaga rahus ja aktsepteerime end nagu oleme? Kas me tunneme iseennast päriselt ja teame, mida me vajame, tahame ja suudame? Me ei pea suutma rohkem, kui meile parajasti jõukohane on, kuid me võime oma jõudu kasvatada, et suuta rohkem. Ja sellest võidavad kõik.
Kevad on imeline aeg märgata elu ärkamist enda ümber ja enda sees. Iga väike leheke on märk muutustest, mis viib õitseva maailmani. Rõõmustagem selle üle ja pangem tähele ka iseendas toimuvaid pisemaidki ärkamise ja sirgumise märke – need on kinnitused, et meie õitsemine läheneb või see on veel külluslikum kui eile. Mis võiks olla nauditavam ja rahulolu loovam, kui olemine ja kasvamine enda tõelisse potentsiaali ja ilusse!
Rajalind 🕊
Ilmunud toimetatud kujul HI uudiskirjas 4.2022.