Lühidalt: toimub sõda meditsiini ja ravimise vahel*.
Kus? Eelkõige meedias, koolitustel, haridussüsteemis. See on suuresti infosõda.

See tähendab – võitlevad ühelt poolt farmaatsia ja sümptomite leevendamine ning teiselt poolt ennetamine ja biokeemilise tasakaalu taastamine.

Kusjuures see, mida on praktiseeritud aastatuhandeid, on äkitsi kahtlane “alternatiiv”- ja see, millega on tegeletud kuni paarsada aastat, usaldusväärne “päris”-meditsiin.

Adekvaatne on sellistel teemadel siiski terve mõistus ja kogemused – mitte süsteem ja ärihuvid – esiplaanile tõsta. Loomulikult ei tähenda see, et kaasaegne teaduspõhine meditsiin on kuidagi üleni ebaadekvaatne. Ei. Probleem seisneb hoopis selles, et inimkonna pikaajalised tervisealased kogemused on ühtäkki ebausaldusväärseks soolapuhumiseks tembeldatud ning samal ajal uhiuued teooriad absoluutse tõe staatusesse tõstetud. Ja vähe sellest – need teooriad muutuvad nagu kevadine ilm.

 

* Kirurgia areng on omaette teema, mis väärib kindlasti kummardust.

 

 

Rajalind