Ma saan aru küll, et kogu meie kaasaegne elukorraldus (vähemalt linnades) juhindub vaid ühest asjast – kasumlikkus/kasulikkus.
Kuid vabandage mind, ma ei suuda seda aksepteerida. Ma ei kavatse loobuda veendumusest, et armastus on suurim vägi. Et elu eesmärk on kogemuste kogumine ja valguse kallamine.
Süsteem on jõuetu, kui sellest mööda minna, kui seda ignoreerida, kui mitte mängida seda mängu. Seemnest tärkav idu võib suruda end läbi betooni, sest Elu on suurem, kui süsteem.
Armastus on võitnud ja võidab alati.
