Ükskõik kui halb sul on –
see läheb mööda.
Ükskõik kui hea sul on –
ka see läheb mööda.
Jääb ainult muutumine –
sünnist surmani.
Vaatle seda, koge seda, lase minna ja uuel tulla, et siis taas minna lasta.
Mis vahet sel kõigel on, kui kõik on üks tervik?
Kogemus on kui kahe poolega münt – ühel küljel hea, teisel halb. Aga sina jaluta mööda mündi serva ja kogu tervik on korraga hoomatav. Pole enam head ja halba, on terviklik ja väärtuslik kogemus.
Võibolla me hinged koguvadki kogemuse münte? Ehk iga elatud elu annab hingele rikkust juurde? Vanad hinged on varakad vaimud ja noored alles kindlustamata, aga lootust täis ja uljad?
Kogemus on kui hinge raha või vaimu kuld. Kas on siis mõtet eelistada üht mündi poolt teisele, kui vaid kogu raha tervikuna omab väärtust?