Oops! It appears that you have disabled your Javascript. In order for you to see this page as it is meant to appear, we ask that you please re-enable your Javascript!

Kogu inimkonna mõttelaad, loogika, lingvistika, semiootika ja muidugi juristika asetab iga siia ilma sündiva inimlapse piirangute ja reeglitega kuubikusse. See kuubik on näiliselt suur – kogu ühiskondlik ja inimteadvuslik maailm mahub sellesse korrektsesse kant-ilma.

Kuubikus on kõik paigas: kombed, hierarhia, sotsiaalsed mustrid, psühholoogilised reeglipärasused, vastandid, … On väga vähe neid, kes säilitavad – sirgudes lapsest täiskasvanuks – võime hoomata olemist, kõiksust ja teadvust ka väljaspool seda kuubikut. Kui perekond seda võimet ei pärsi, siis teeb seda lasteaed, kool, sõpruskond, töökoht või õhtune telesaade.

Minul on läinud hästi. Mõistsin seda, kui lugesin Osho lapsepõlvelugu ja leidsin suuri sarnasusi oma lapsepõlvega. Minu lapsepõlv oli prii lapse ilm, selles oli avatus, armastus, kõiksus ja müstika. Ma elasin päriselt. Selles oli vägi, mis pole mind maha jätnud siiani – see on võõrandumatu vara, mis kujundas mind just selliseks nagu olen nüüd. Prii lapse ilm on alati ja kõikjal, see ei kao, ei moondu ega kuubistu. See ulatub kõikjale, lõputult kaugemale kui see karm kuubik, milles inimkond oma päevi veedab.

Prii laps teab küll kuubikumaailma reegleid – seda, et on tähtsad ja vähemtähtsad inimesed, rikkad ja vaesed, haiged ja terved, edukad ja edutud… Kuid see kõik on kehtiv vaid ühes väikeses kuubikus, mis asub Kõiksuse ühes pisikeses punktis. Seal elavad inimesed, kelles on potentsiaal saada priiks lapseks, kuid enamasti eelistavad nad kuubiku turvalisi seinu. Julged, loovad ja haavatavad priid lapsed seevastu avavad Teadvuse salauksi ja lendavad Kõiksuse lõpututes võimalustes. Naastes näevad nad keset Kõiksust üht kant-ilma, milles viibijad usuvad, et kõik piirdubki selle kuubikuga.

Ometi tajuvad kant-ilma asukad sageli prii lapse ilma läbi armastuse, inspiratsiooni ja rõõmu. Kuid kuubiku Targad on rääkinud, et see kõik tuleneb hormoonidest ja ainult tundub reaalne. Palju kasutatakse termineid “ettekujutus”, “fantaasia”, “utoopia”, “müstika”, “paranomaalsus” jne. Kuubiku normaalsus on kuubiku normidele vastavus. Kõik sellest erinev on väljamõeldis. Nii on turvaline ja lihtne elada.

Aga kas ka Elada?

Rajalind