Kui ma olin laps, siis ma vaatlesin maailma ja naeratasin, sest see oli mu loomuses. Mulle öeldi, et ma olen rõõmus laps.
Kui ma olin teismeline, siis ma vaatlesin maailma ja naeratasin, sest see oli mu loomuses. Mulle öeldi, et ma olen särav nagu päike.
Kui ma sain täiskasvanuks, siis ma vaatlesin maailma ja naeratasin, sest see oli mu loomuses. Mulle öeldi, et ma olen naiivne.
Siis ma vaatlesin maailma ja nägin seal palju valu, kurbust ja vaeva ning ma nutsin. Mulle öeldi, et ma olen ülitundlik.
Nüüd ma vaatlen maailma ja naeratan, sest see on mu loomuses. Ma olen otsustanud valida rõõmu, rahu ja kerguse. Valin ülesehitava, tervendava ja loova. Valin kaastunde, tänulikkuse ja armastuse.
Öeldagu mulle, mida tahes.