Ma annan endale andeks, et lubasin endale haiget teha. Ma andestan endale oma naiivsuse ja enese tahaplaanile seadmise.
Ma olen uhke enda jäägitu armastuse, siiruse ja usalduse pärast. Ma tunnustan ennast oma ausate püüdluste, töökuse ja lõputu hea tahte eest.
Ma astun välja mineviku ahelatest, mu haavad on armistunud ja neis on oma ilu. Ma imetlen ennast oma tarkuse ja kogemuse pärast.
Ma võin minna kergel sammul kõige kaunimatesse paikadesse ja lennata hinge kutsel kasvõi Laniakea servani.
Ma olen tänulik! Ma olen vaba!