kvaliteet x kvantiteet = uus tasand
Igaüks on kuulnud klišeestunud tarkust – tahad muuta maailma, alusta iseendast!
Jah, muidugi, väga tore. Kuigi tegemist on leierdatud tarkusega, pole see sugugi devalveerunud tõde. Aga mida see iseendast alustamine tähendab? Küllap igaühele erinevaid (pisi)asju – suitsetamisest loobumine, toiduvaliku korrigeerimine, mõne annetuse või heategevusega alustamine, kilekottide väljavahetamine riidekoti vastu, perega regulaarselt aja veetmine, valima minemine või sellest hoidumine, mõne spordialaga tegelema hakkamine, kodu korrastamine, hingamisharjutuste praktiseerimine, kooli minemine või ameti vahetamine – jätkata võib lõputult.
Siinkohal proovin kirja panna mõned praktilised punktid – suvalises järjekorras – mida peaks absoluutselt iga inimene iseendas, enda elus ja harjumustes muutma, et tekiks reaalne maailma muutmise efekt – prii lapse ilm (free child world), õiglase tasandi maa (fair level earth), õidepuhkev “1000-aastane rahuriik” või kuidas iganes keegi seda soovib väljendada – mõte jääb samaks. Iseenda (ja maailma) muutmine on vägagi aktiivne tegevus, mis kulgeb ahelas TEADVUSTAMINE -> OTSUSTAMINE -> TEGUTSEMINE. Ja mis ülioluline, see protsess on RAHUMEELNE, aga ORGANISEERITUD ja kandub sama struktuurina üksikisikutelt sotsiaalsfääri ja sealt edasi kogu inimkonnale ühe-kahe põlvkonna jooksul. See kõik on võimalik, olen täiesti veendunud. On tarvis ainult ühte väikest tõuget: iga inimese iseendast alustamist.
Mõned üldised ning praktilised enese (ja maailma) muutmise sammud:
* Keeldumine astumast sõjaväkke või muudesse vägivallaga olukordi lahendavatesse organisatsioonidesse, ametipostid kaasa arvatud (jms. aktiivne hoiak tegeliku rahuni jõudmisel).
* Haiguste ravimine või ennetamine naturaalsete otse loodusest pärit ravimite, tasakaalustatud toitumise ja loomupärase liikumisega igal võimalikul juhul või alati (ehk farmaatsiatööstuse mürkide maksimaalne vältimine).
* Kõige loomse tarbimise vältimine, mille tootmine on põhjustanud teiste planeedil maa elavate olendite surma või piinu.
* Taimse ja kohalikku päritolu toidu eelistamine (või ka ise kasvatamine) igal võimalikul juhul või alati (ehk loomse ning “toidulaadse” massitoodangu välistamine oma menüüst).
* Ajupesu (kuni “maakera on ümmargune” väideteni välja!) tõttu väljakujunenud dogmade ja võimalikkuse piiride kõrvaldamine ning vaikimisi eelarvamustest vabanemine enese harimise ja teiste isemõtlejatega suhtlemise abil.
* Televisiooni ja muu ühekülgse massimeedia vältimine mõttevabaduse ja terve närvikava säilitamise eesmärgil.
* Lugemine, võimalikult erinevate alternatiivmeedia kanalite jälgimine ja kriitiline (aga mitte koheselt välistav) analüüs.
* Hingamise, meditatsiooni ja/või mõne liikumiskultuuri praktiseerimine enese tasakaalustamiseks ja terviklikuna hoidmiseks.
* Eneseteostuse temaatikaga tegelemine, mille tulemuseks on oma kutsumuse, ande ja kire realiseerimine “mina ja maailma hüvanguks”.
* Julgus loobuda dogmaatilisest mugavusest (nt. suur maja, kiire auto, hooaja trendirõivad jms.) – sellest tulenevad väärtuste muutumised.
* Oma otsuste, eesmärkide ja isiklike mõtete ning tähelepanekute jagamine sõprade, tuttavate ja vajadusel/võimalusel ka avaliku ruumiga.
* Muusika ja teiste kunstivormide märkamine, teadvustamine ja hindamine, sealjuures ka sisu, idee, energia ning mõju teadvustamine ja sellest tulenevalt valikute tegemine (mitte edetabelite ja reklaami tõttu).
* Tehnoloogia arendamine (vastava elukutse valiku puhul), tootmine ja kasutamine kooskõlas keskkonnaga – maksimaalne taaskasutus, innovaatiline (mitte tühjale tarbimisele) suunatud.
* Iseenda mõtete teadvustamine, suunamine ja puhastamine mõttelõksude, raskemeelsuse ja depressiooni vältimiseks.
* Sihipärane mõtte, sõna ja tegevuse suunamine kõigele armastuse energiat kandvale.
Need on mõned sammud, mida teadvustamisel polegi nii raske astuda, aga koos neid samme astudes on mõju tohutu. Neid samme on loomulikult hulga rohkem ning võimalik oluliselt detailsemalt välja kirjutada, kuid see jäägu igaühe enda “teadvustamise protsessi” tööks ja tulemiks. Pean märkima, et need punktid on minu teadvustamise protsessi tulem ega pretendeeri “uuele lõplikule dogmaatilisele tõele”. Kogu idee ei tohiks sumbuda väitlustesse (kuigi täiendamine ja täpsustamine on alati tarvilikud), milline punkt on akadeemiliselt-dogmaatiliselt-maitseeelistuslikult-maailmavaateliselt-jne vaieldav, vaid peab kandma vilja reaalse iseenda (ja maailma) muutmisena.
Veelkord – valem:
TEADVUSTAMINE -> OTSUSTAMINE -> RAHUMEELNE JA ORGANISEERITUD TEGUTSEMINE.