Iga hing on ainulaadne,
iga elutee unikaalne.
Kuidas saab võrrelda omavahel võrreldamatut?
Meie sarnasus ongi see, et oleme kõik erinevad.
Ei ole halli massi, ei ole pööblit, ei ole tähtsaid ja tähtsusetuid, ei ole isegi häid ja halbu, ei ole üheselt liigitatavat hulka. Me võime lõputult rühmituda ja vastanduda, reastada ja nii edasi. Aga iga selline jaotus on imeväikese aspekti esileseadmine, unustades kõik muu, mis seob meid kõigi teistega. Tõstame troonile murdosa ja sildistame sellega kogu terviku.
Algolemuselt oleme kõik seotud, meeldigu see siis või mitte. Me oleme seotud mitte ainult teiste inimestega vaid ka kõigi muude elusolenditega ja mateeriaga ja vaimuga. Energiaga.
Ärgem siis olgem enda algolemusega tülis, töötades enese ja korraga ka terviku vastu. Armastagem ennast ja armastagem oma algolemust – see tähendab ühtlasi kõiki ja kogu olevat! Sest mida head saab sündida inimesega, kes on enesega vaenujalal? Samuti ei saa midagi head sündida inimkonnaga, kes eneses tasakaalu ja rahu ei leia.
Seega, soovin alati rahu ja armastust – endale, teistele, kõigile. See pole sõnakõlks või klišee.
See on eesmärk, see on tõde, see on vastus.