Nägin und:
Olen vannitoas, minu käes on must paljude sahtlitega kotike. Vaatan, mis selles on. Kõik on tühjad sahtlid. Siis leian salasahtli. See on täis briljante – neid on mitu suurt peotäit. Mõistan, et need on mulle, need on minu omad. Tean, et kui ma neid endale ei võta, saab need keegi teine, aga need on tegelikult määratud mulle. Võtan kõik briljandid sahtlikesest välja ja mõtlen, kuhu need panna. Äkki saan aru, et see on kalamari, mitte briljandid. Hakkan otsima anumat, kaussi, kuhu need panna. Otsin ja lõpuks leian suure kausi, mille asetan vanni ja panen kalamarja sinna sisse. Lasen jaheda vee peale, et maimukesed marjas ei hukuks, mari ära ei kuivaks. Märkan, et kalamarja terad muutuvad suuremaks. Need on ilusad, ideaalselt ümarad, ereoranžid, umbes 3 cm läbimõõduga. Üks on tume, sinkjasmust. Mõistan, et see on mu vara, kaup, millega pean kauplema. Lähen ühte suurde majja, paistab olevat ametiasutus. Seal on üks tuba, kus kedagi pole. Ootan ukse juures, kuni tuleb üks naine, kes töötab selles majas. Tal on kiire, aga palub mul allkirja paberile panna ja kaalub kalamarja üle – seda on 1,8 kg. Ta ütleb, et ma mingu ülemisele korrusele, seal saan kaupa teha. Lähen ülemisele korrusele. Sinna jõudes leian end suurelt valgest kivist terrasilt vaatega merele. See on miljonäri lossi terrass. Mind kõnetab see miljonär. Ta on umbes 50-aastane väga heas vormis, päevitunud, moodsa soenguga, hõbehallide juustega malbehäälne sihvakas mees. Ta on väga rõõmus, et ma oma kaupa just talle tahan müüa. Ta ütleb, et mingil juhul ei tohiks ma kellelegi rohkem rääkida, et mul selline vara on. Ta mainib, et kõik teised potentsiaalsed ostjad on petised ja maksavad halba hinda. Tema hääl on väga mahe ja rahulik. Vaatan ringi, näen üle terrassi serva alla kiigates väikest erasadamat, kus seisab suur jahtlaev. Vaatan miljonärile otsa, ta naeratab magusalt. Äkki mõistan, et hoopis tema on see, kes tahab mu vara, minu haruldast kaupa osta madala hinnaga. Et ta tahab seda kõike vaka all hoida, seepärast soovitab mul vaikida, ega rohkem kellelegi kaupa pakkuda. Ma ei taha talle müüa. Tean, et mu briljantidest sündinud hiidkalamari võib ilmale tuua hindamatu väärtusega maimukesti, kellest kasvavad imelised olendid.
Ärkan.
Analüüs:
Vannituba on emaüsk, sümboolselt paik enne siia ellu saabumist. Briljandid on anded ja võimed, mida ellu kaasa võtan. Olen saanud palju andeid ja võimeid, olen need kõik vastu võtnud. Briljantidest sündinud hiidkalamari on “ellu ärkavad anded ja võimed”. Need aja jooksul kasvavad ja on paljulubavad. Hoone, on ühiskond. Tuba koos naisega on haridussüsteem, koolid, õpetajad. Ülemine korrus on ühiskonna ladvik, juhid, rikkad, valitsevad, edule orienteeritud inimesed. Seal on keegi või mingi asutus, kildkond, kes soovib minu annete ja võimete aaret väga odavalt ja salamisi ära kasutada, püüdes mulle jätta muljet, et ma end odavalt müües teen hea tehingu, mis on mulle kasulik, sest – ma olen küll tubli ja andekas jne, aga paremini mind keegi niikuinii ei väärtustaks, sest kõik on omakasupüüdlikud. Ma mõistan unenäos, et ma olen rohkem väärt, kui mulle väidetakse. Et minu anded ja võimed on palju väärtuslikumad ja nende tegelik potentsiaal on alles avaldumas – kalamarjast pole maimukesed veel sündinud. Ma ei müü ennast odavalt, ma ei rakenda oma aaret tulutule ettevõtmisele. Ma tulen “kapist välja”, ma olen rikas andide poolest, need on mulle antud, et kasutaksin neid siin elus vääriliselt, julgelt, avalikult, elujõuliselt.
Mis on see üks must kalamari? Kas mõni tume kalduvus või hoopis sügav ja erilise hinnaga anne?
(Sündmuse aeg: 10.02.2017)