Nägin und:
Viibin eikusagil st. turvalises pimeduses, kus pole midagi viie meelega tajutavat. Ja keegi Teadja selgitab mulle justkui vaimus või telepaatiliselt (häält ma otseselt ei kuule) Kõiksuse olemust:
“Null ei ole mitte “mitte midagi” vaid KÕIK MIS ON! Nullis sisaldub mateeria, vaimuilm, energia, nähtav, nähtamatu, mõõdetav ja mõõdetamatu… Inimene ja kogu inimkond tervikuna suudab aduda ja kogeda aga arvu 10, teisiti nimetades ÜHTE TERVIKUT. Alla kümne on inimesele hoomamatu, liiga suur, et mõista. Inimese ÜKS TERVIK on seega nulli osa, aga mitte KÕIK MIS ON. Miljon või mistahes kümnest suurem number on tegelikult osa ÜHEST TERVIKUST, olles jagatud väikesteks osadeks. Miljon on sama hulk mis kümme, ainult pisikesteks osakesteks tükeldatud… Kõik arvud, mis on üle kümne, aga sisaldavad numbrit 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 või 9, sisaldavad KÕIKSUSE elemente, mis ei ole inimesele lõpuni mõistetavad. Suurem osa ÜHEST TERVIKUST sisaldab inimesele hoomamatuse osakesi, küsimärke, müstikat. Inimene elab ÜHE TERVIKU maailmas, mitte KÕIK MIS ON maailmas!”
Vaid korra “näen” selle aja jooksul midagi – läbi pilkase pimeduse joonistub helendav null – ring, mis kumab ja aegamisi hajub nagu oleks pimedus tahvel ja helendus kriit. Olen kui kõiksuseõpetuse tunnis.
***
Vot sellised pisikesed ja piiratud oleme.
Kõlab nagu binaarsüsteem – 0 ja 1. Elame kahendsüsteemis… Kõik muu jääb meie haardeulatusest välja…
Aitäh! Seda on kuidagi rahustav teada, et on palju rohkemat, kui SEE reaalsus, mida inimkehas kogen.
(Sündmuse aeg: juuli 2014)